Itaalia keele algkursus

Pühapäev 31.01

Vihma sajab ja vastavat jopet mul kaasas pole, nii et teen tubase itaalia keele õppimise päeva. Alustan eilse päeva poetšekkidest.

Cavolfiore - lillkapsas
Mele - õun
Rapa rossa - punapeet
Carote - porgand
Sacchetti ortofrutta - puuviljakotid
Olio - õli
Panna fresca - rõõsk koor
Sugo al basilico - (tomati)kaste basiilikuga
Pane - leib
Miele - mesi
Funghi - seened
Formaggio - juust
Tomino del boscaiolo - väike lapik-ümmargune juust, sobib praadimiseks
Tortiglioni integrali - täistera tortiglioonid (jämadatoruline pasta)
Prezzo - hind

PS. Läksin siiski välja - selgub et Bologna vanalinnas on 38 km katusealuseid kõnniteid, selliseid sammastikega arkaade, kus võid lõputult jalutada vihmast hoolimata. Maski peab kandma ka linnaruumis, mitte ainult avalikes siseruumides, nii et õhtuks kõrvatagused reaalselt valutavad ja teatav hapnikupuudus on ikkagi ka tajutav. Itaalia nakatunute suhtarv 28.01 seisuga on 315, st oluliselt väiksem kui Eestis. Pühapäevane linn on vihmane ja vaikne, peaväljak Piazza Maggiore on täiesti tühi, kuigi laupäeva õhtul oli rahvast väga tihedalt - poodlemine, hängimine, napsutamine, guljanije nagu tavaliselt vanalinnades ;) ja kõik tõesti maskides. 

PPS. Lisan siia jooksvalt uusi vajalikke väljendeid itaalia keeles.

Pelle vera - ehtne nahk

 - pesupesemise vahend

 - pesu pehmendaja

Igavene tudeng saabub Euroopa vanimasse ülikooli

30.01. Laupäeva hommik.

Eile õhtul pimedas saabusin oma veebruarikuu "koju". Lennud Tallinn-Amsterdam ja Amsterdam-Bologna sujusid enamvähem ladusalt. Tallinna lennujaamas oli vaja teha Covid antigeenide kiirtest, mis võttis ikka silmist vee välja, järgmisele lennule pääsemiseks oli Amsterdamis vaja lasta mõõta kehatemperatuuri ja anda allkiri, et olen terve ja pole kokku puutunud Covid haigega. Lennukis tuli täita veel ka teine selline ankeet. KLM pakkus isegi võileiba ja jooke sh veini, kuigi lend kestis vaid pooteist tundi. 

Bolognas võtsin uue supermoodsa üherööpmelise rongi kesklinna, ostsin pileti veebist ette, Amsterdami lennujaamas oli 6 h aega tegeleda. Lisaks sain seal lennujaamanurgas osaleda Erasmuse vahetustudengite infotunnis, mis toimus Teamsis. Sain teada, et kahel esimesel nädalal toimuvad loengud ainult virtuaalselt. Rong siis kihutas lennujaamast raudteejaama, seal otsisin linnaliinibussipeatuse ja sõitsin ööbimiskohta. Linnaplaani olin niipalju uurinud enne, et ei eksinudki ära. Oli juba pime ja bussiaknast tundus see linn kuidagi räpane. Kõik kannavad maske. Anna, mu majutaja, oli andnud juhised, kuidas korterisse sisse saada, ja ta tuli ka ise mind tervitama. Korter on esimesel korrusel, omaette sissepääsu ja väikese privaathooviga. Aga seest külm, külma kivipõrandaga, päevavalguslambid külma sinise valgusega. Airbnb lehel oli kõik palju hubasem ja ilusam... Olin seda saabumist ette kujutanud hoopis teisiti. Arvasin, et olen rõõmus ja eufoorias kättevõideldud vabaduse üle, naudin privaatsust ja väljateenitud puhkust kohustustest. Tegelikult olin kurb, üksildane, pettunud selles korteris ja iseenda reaktsioonis. Olin magamata ja täiesti ebareaalsuses. Päriselt ka näpistasin ennast, nagu lasteraamatutes, et kas see olen tõesti mina ja kas ma tõesti olen siin kuratteabkus. Mõtlesin hommikul uurida tagasilennu võimalusi ;) on-site välisõpingute muutmine virtuaalseks on iseenesest täiesti aktsepteeritav siin. Kallasin sisse 4 tassi kuuma teed ja pool pudelit brändit, mis oli kodust kaasa võetud õnneks, vaatasin AK uudiseid ja Lahutust Eesti moodi ja keerasin magama. 

No hommik õnneks tundub natuke helgem. Päike paistab pisikesse kööki. Hakkan asju oma käe järgi sättima, teen nimekirja, mida poest vaja osta. Lähen otsin üles lähima supermarketi. Ilmselt tuleb teha endale päevaplaan, et kuidagi selgroogu kasvatada siin olemisele.