Söönud 12. mai hommikul viimased brioch'id crema pasticcera'ga lahkusin oma ilusast kodust uue suure kohvri ja kahjutundega. Linnaliinibussiga raudteejaama, kiirrongiga Milanosse, tavarongiga Bergamosse, bussiga lennujaama, lennukiga Tallinnasse, trammiga hotelli (viimane Tartu buss oli juba väljunud). Ei julgenud oletadagi, mis näoga mind kodus tervitatakse - rõõmu, jätkuva solvumise või ükskõiksusega.
Bologna on mõnus linn, kuigi siin ei ole jõge. Kindlasti on ta mõnus aprillis-mais ja septembris-oktoobris, kui on soe aga mitte palav ja tudengid täidavad tänavaid. Suvel tõuseb temperatuur ligi 40 kraadini ja pidi olema üsna talumatu. Samas on ta hea keskne peatuspunkt, et teha trippe Veneetsiasse, Ravennasse, Riminisse, Rooma, Firenzesse, Pisasse, Milanosse. Võimalik on matkata jalgsi üle mägede Firenzesse, pidi olema 5 päeva kõndimist. Lubasin korteriperenaisele, et tulen tagasi koos perega ja läheme teeme selle matka ära.
Eksamite tulemused Bologna ülikoolis: konfliktisemiootika 30 punkti (B); visuaalne kommunikatsioon 28 p (C); mälusemiootika 30 p kiitusega (A). Magistritöö ei saanud valmis, jätkan sügisel kirjutamist ja kaitsen talvel. Nüüd on ees vaba suvi nagu planeeritud sai :)
Märkisin kaardile oma elukohad lillaga ja veel mõned olulised paigad. (Mingeid objekte on Google suvalt lisanud). Mõtlesin märkida ka läbikäidud tänavad, aga vanalinna piirides jääks küll vaid mõni üksik jupp värvimata.
