5.mai, esmaspäev.
1393.02.15. Pärsia kalendri järgi.
Tehran. Pärastlõunane rammestus. Paar tundi on magatud, leban voodis ja naeratus tungib läbi - heameel kordaläinud reisist. Ja homne päev on veel ees.
Saabusime Tehrani ööbussiga, sõit Shirazist ca 13 tundi. Väike peataolek grupis, et mida järelejäänud kahe päevaga veel peale hakata. Kutsuvalt vaatab meie poole alla lumise tipuga Damavandi mägi. Esialgu siiski sukeldume metroosse ja saabume juba tuttavasse Golestani hotelli. 2+2+3=8 Hoiame ühe voodi pealt kokku, rahad on otsa lõppemas ja pangaautomaadist siin maal meile mingit kasu ei ole. Mellati muuseumis imetleme Pärsia kalligraafiat ja miniatuure, raamatujundusi. Fantastiliselt peen, filigraanne töö, imepeene sulega ilmselt luubi all kribitud. Roosid ja linnud, sõdalased ja luuletajad, ülevoolav ornamentika.
Tehrani basaari esine tänav lajatab meeletu kuumuse ja tohutu rahvamassiga - tuhanded inimesed tulevad ja lähevad, ostavad ja müüvad, täielikult küllastunud inimeste lahus. Emotsionaalne vastuvõtuvõime on saavutnaud oma lae. Põgeneme basaarilt hotelli suunas, läbi veidi jahedama pargiala, kus jalutavad koos meiega paabulinnud, pardid, haned, papagoid ja flamingod.
6.mai, teisipäev.
Mäleta seda hetke - tuul vaibus, päike soojendab, lumised tipud ahelikus vasakul teispool orgu, paremal Damavand, pilved on ta just lahti laksnud, sa oled õnnelik. Mäleta seda hetke. Vaikus. Lambakellade kolin kauguses. Pilvede liikuvad varjud mägede nõlvadel. Rahu.
Krt, kärbsed hammustavad!
See oli viimase päeva kohapeal üleskirjutatud emotsioon, kui sõitsime ringi väikese minivan'iga, jalutasime Damavandi jalamil rahus, vaikuses ja päikesepaistes. Meile avanes veel üks Iraani pale, üks ilusamaid. Kohtusime mitme mäegiidiga, nüüd on kontaktid ka olemas, kui soov tippu vallutada. Damavand on Iraani kõrgeim tipp, 5671 m. Tõus tippu ei ole tehniliselt raske, aga nõuab korralikku aklimatiseerumist. Niipalju tulevikust...
1393.02.15. Pärsia kalendri järgi.
Tehran. Pärastlõunane rammestus. Paar tundi on magatud, leban voodis ja naeratus tungib läbi - heameel kordaläinud reisist. Ja homne päev on veel ees.
Saabusime Tehrani ööbussiga, sõit Shirazist ca 13 tundi. Väike peataolek grupis, et mida järelejäänud kahe päevaga veel peale hakata. Kutsuvalt vaatab meie poole alla lumise tipuga Damavandi mägi. Esialgu siiski sukeldume metroosse ja saabume juba tuttavasse Golestani hotelli. 2+2+3=8 Hoiame ühe voodi pealt kokku, rahad on otsa lõppemas ja pangaautomaadist siin maal meile mingit kasu ei ole. Mellati muuseumis imetleme Pärsia kalligraafiat ja miniatuure, raamatujundusi. Fantastiliselt peen, filigraanne töö, imepeene sulega ilmselt luubi all kribitud. Roosid ja linnud, sõdalased ja luuletajad, ülevoolav ornamentika.
Tehrani basaari esine tänav lajatab meeletu kuumuse ja tohutu rahvamassiga - tuhanded inimesed tulevad ja lähevad, ostavad ja müüvad, täielikult küllastunud inimeste lahus. Emotsionaalne vastuvõtuvõime on saavutnaud oma lae. Põgeneme basaarilt hotelli suunas, läbi veidi jahedama pargiala, kus jalutavad koos meiega paabulinnud, pardid, haned, papagoid ja flamingod.
6.mai, teisipäev.
Mäleta seda hetke - tuul vaibus, päike soojendab, lumised tipud ahelikus vasakul teispool orgu, paremal Damavand, pilved on ta just lahti laksnud, sa oled õnnelik. Mäleta seda hetke. Vaikus. Lambakellade kolin kauguses. Pilvede liikuvad varjud mägede nõlvadel. Rahu.
Krt, kärbsed hammustavad!
See oli viimase päeva kohapeal üleskirjutatud emotsioon, kui sõitsime ringi väikese minivan'iga, jalutasime Damavandi jalamil rahus, vaikuses ja päikesepaistes. Meile avanes veel üks Iraani pale, üks ilusamaid. Kohtusime mitme mäegiidiga, nüüd on kontaktid ka olemas, kui soov tippu vallutada. Damavand on Iraani kõrgeim tipp, 5671 m. Tõus tippu ei ole tehniliselt raske, aga nõuab korralikku aklimatiseerumist. Niipalju tulevikust...
 |
| Bussikesega mägedesse. |
 |
| Avarus. |
 |
| Lõpuks saab sääred paljaks koorida. |
 |
| Damavand 5671 m. |
