Hommikul on pilved jälle meist madalamal, vaade orule meenutab pilti lennukiaknast. Ainult kaugel-kõrgel pealpool pilvevati kihti paistab veel midagi - Himaalaja valged lumised tipud kerkimas vati seest nagu unenägu, nagu muinasjutt.
Lahkume Bandipurist ja oma muuseum-hotellist. Perenaine on hommikul käinud templis toitu õnnistamas ja sellest pujast saame osa ka meie. Paksust erkpunaset riisipudrust vajutatakse meile õnnistav täpp laubale, pihku pistetakse tükike kuivanud saia ja üks maapähkel. Oletasime, et need tuleb ära süüa, et õndsus pärale jõuaks. Võibolla oleks pidanud koju kaasa tooma? Õnne meil igatahes oli - saime elamusliku bussisõidu Kathmandusse - bussi esiistmelt avanes suurepärane vaade teeäärsele elule umbes kuue tunni kestel. Ikkagi Nepaali highway number üks.
 |
| Hommikune vaade orule |
 |
| Rosu Thursday Hotel & Resturant! |
