Ka eilne viimane õhtu Katmandus suutis üllatada - Eesti Vabariigi aukonsul ja reisibüroo Nepal Environmental Trekking juhataja Nava kutsus enda koju õhtusöögile. Lisaks meile olid palutud veel 2 eestlast, kes oma matka järgmisel päeval alustamas olid. Perenaine pakkus suupisteid ja dal-bhat'i, peremees kallas õlut välja. Olime seni näinud põhiliselt väga vaeste nepaallaste elamisi, siin aga oli juba tegemist meie mõistes jõuka keskklassiga. Muidugi ei tea, kas siin mingit kõrgklaasi üldse eksisteerib pärast kuningavõimu kukutamist. Naval oli 3-korruseline eramu väikese aiaga, kus kasvatatakse oma tarbeks köögivilju, krunt on ümbritsetud kõrge ja paksu kivimüüriga. Olemas on iPad'id ja iPhone'id, lapsed õpivad Katmandu ülikoolides.
Täna Patanis sai fotoka mälukaart lõplikult täis, rohkem ei raatsind kustutada. Seoses sellega saabus vabanemine - viskasin pilli kotti ja sain rahulikult nautida seda suurepärast vaadet 17. sajandist pärit templitele, mis Patani Durbari väljakul üsteist üle trumpamas oma puit- ja kivinikerdustega. Šiva templi katusekarniiside tugipostidel võib jälgida stseene Kamasuutrast, naabertemplil kujutatakse kurja vaimu väljaajamist erinevate piinamismeetoditega. Äri ja kaubandust soosivale jumalusele pühendatud templis ei lubatud pildistada - kõlistasime siis kõiki kellasid, mis templis rippusid. Raha - tule meie juurde! Jumalakuju oli veripunane ja Salvador Dali vuntsidega. Ilmselt on Dali käinud hinduismist inspiratsiooni ammutamas. Mõnusale hommikule pani punkti eine katusekohvikus vaatega kogu väljakule.
