11.5.21

Kes kõndimise eest palka maksaks?

Lemmiktegevuseks jääb ikkagi kõndimine. Pühapäeva hommikul sõitsin Riminisse (1,5 tundi), kus on Bologna ülikooli kolledž nagu ka Ravennas, aga eelkõige on see tohutu pikk kuurort Aadria mere ääres. Kaalusin ka Firenze trippi, aga mõte järjekordsetest kirikutest tekitas iivelduse. Mere äärde, mere äärde! Rimini on Fellini sünnilinn ja üleskasvamise paik. Raudteejaamas tuleb valida, kas hakkad kõndima kuurordi või vanalinna poole, mõlemat korraga ei saa. Alustasin kuurordist ja imposantsest Il Grand Hotel'ist, mis olla ka Fellini filmides tegelaseks olnud ja tõesti vaatamisväärsus omaette, eriti sellisel kõrge taevaga päikeselisel pühapäevahommikul, kui kajakate suured selged varjud aeglaselt üle hotelli säravvalge fassaadi libisevad. Istusin aias ja jalutasin terrassil kujutledes kuidas õhtutualettides külastajaid siin pimeduse saabudes end vahuveinist purju joovad ja tantsivad pööraseid tantse kuni päikesetõusuni. 

Järgmiseks võtsin ette pool tundi liikumatut lebamist sadama kõrval liivaranna alguses. Ja siis põhitöö kallale - kõndida mööda veepiiri varbad vees väikesed vahused lained üle libisemas, silmapiiri poole niikaugele kui unistus kannab. Kandis oma poolteist tundi, aga mingit lõppu sellel rannal ei paistnud olevat. Igaksjuhuks kontrollisin oma asukohta ja taipasin pettumusega et ühel hetkel pean ikkagi tagasi pöörama. Küpsetasin siis tagasiteel teist külge, jahe tuul keerutas surfareid ja liiva niiet alles õhtul kodus taastudes sain aru et päikeslaks oli ikka korralik. Planeeritud rongist jäin maha, võtsin jaamast pileti järgmisele ja et aega parajaks teha vaatasin ka Rimini vanalinna kiire marsiga üle. Seal täiesti teine vibe, rahulik tuuletu siestameeleolu. 

Õhtuks jälle tagasi Bolognas. Peakatedraali ees lookles pikk järjekord sissepääsu oodates - Madonna di San Luca imettegev ikoon oli linna toodud ja katedraali vaatamiseks välja pandud. Noh, ma juba käisin seda imet vaatamas kohapeal San Luca kirikus, see kuhu viis pikk tõus mööda arkaadidealust kõnniteed. 

Esmaspäeval jätkasin turisti raske tööga. Viimane päev Itaalias - tuleb korrata parimaid palasid ja teha mis tegemata jäänud. Kohv lemmikpiazzal. Pirukad lemmikpagariärist. Veel fotosid lemmiktänavatelt. Tegemata oli üks korralik shoppamine - õhtupooliku pühendasin kaubandusele. Ja siis pakkima. 

avalik rand
ja nii edasi kümneid kilomeetreid
hotellide erarannad enne hooaja algust
siesta
Rimini vanalinna peaväljak