Neljapäev 15. aprill
Kõik on hästi. Bologna on kuulutatud oranžiks tsooniks, st lapsed käivad jälle koolis ja paljud poed on avatud, linn kihab elavalt ja rõõmsalt. (Kaja Kallas räägib oma koroonavalgusfoorist nagu eiteamis leiutisest, Itaalias on selline kasutusel juba eelmisest aastast.) Pärast soojalainet tulid vihmad, mis lõid õhu värskeks ja roheluse vohama. Kastanid õitsevad ja üldse levib selline Eesti maikuu vaib. Maskikandmine tänavatel siiski jätkub niiet ma ei tea ikka veel päriselt, kuidas see linn lõhnab.
Kõik on hästi. Magistritööga jõudsin niikaugele, et sain ta eelkaitsmiseks esitatud. Juhendaja on enamvähem positiivset tagasisidet andnud. Itaalia õppejõuga jõudsin kokkuleppele, et saan eksami varem ära teha, enne oma kaitsmist. Bakatööde kaitsmise komisjon palus mind ühte tööd oponeerima, olin meelitatud ja seetõttu nõus, kuigi lisakoormust poleks nagu vaja olnud. Minu õnneks oli oponeeritav töö alles väga poolikus seisus ja polnudki palju võimalik midagi kiita või laita, pigem lihtsalt julgustada, arvan et sain täitsa viisakalt hakkama esimese korra kohta. Nende päriskaitsmine on alles juuni algul, selleks ajaks olen oma MA-tööga juba ühel pool (loodetavasti, kopkopkop ja ptüiptüiptüi). Kas peaks mõtlema akadeemilise karjääri peale?
Parandasin katkise kohvri kileteibi ja tetrapakendist tehtud lahase abil ning kolisin jälle uude korterisse. Selle kirjeldamiseks pole mul sõnu. See on lihtsalt ideaalne. Täna on kolmas hommik siin ja kolmas hommik mil ma tõusen tantsides. Võin lugeda üles need komponendid, millest see ideaal koosneb, aga lisaks on veel see miski, mis paneb sisemiselt naeratama ja tänutundes maani kummardama. Objektiivselt siis: nunnu tänav vanalinna kagunurgas kohe mu jooksupargi kõrval, neljas ehk viimane korrus, vaated lõunasse mägedele ja põhja punastele katustele, 10 akent st külluslikult loomulikku valgust, pisike avatud terrass perfektne hommikusöögiks ja päevitamiseks, puitpõrand, ruumijaotus, sisekujundus, altana. Kui keskajal oli Bolognas moes omale ülikõrgeid torne ehitada, siis altana on väike tänapäevane torn, kõrgem akendega väljaehitus katuse all, mõnikord ka lahtine. Katuseveranda võibolla sobiks ütelda? Magamistoa aknad avanevad kitsale tänavale, lemmikud hetked on õhtul kui avan akna ja tõmban kinni välimised puitribilised aknaluugid ning hommikul kui luugid jälle lahti lükkan - väga Itaalia.
 |
| Luugid lahti! (Kõrgusekartlikele ei soovita) |
 |
| Hiline hommikusöök terrassil |
 |
| Vaade altanast, põhja poole |
 |
| Vaade lõunasse, läbi vihma |
 |
| Vastasmaja lahtine tornike |
