Iraanlase kolm kõige tähtsamat asja elus on: perekond, perekond ja perekond. Neljandaks laiendatud perekond, viiendaks sõbrad kui veelgi laiendatud perekond.
Saabudes Eestisse õppima, oli meie õpetaja esimene küsimus pärast maandumist: kus on lennujaama väljapääs?, ja teine: kas siin on veel iraanlasi? Tartus elab ja õpib praegu 12 Iraanist pärit üliõpilast, kes üksteisega tihedalt läbi käivad ning üksteise jaoks iraani perekonna moodustavad.
Pole mõeldav, et Iraani koolis kutsuks õpilane õpetajat eesnime pidi. Pöördutakse ikka perekonnanimega, millele eelneb alati tiitel 'Härra' või 'Proua'.
Mitmed tähed pärsia keele tähestikus on laenatud araabia keelest ning tulnud ilmselt koos araabia laensõnadega. Need on enamasti usuliste kombetalitustega seotud sõnavarast. Nii on iraanlastel 4 erinevat tähte märkimaks häälikut 'z'. Kuigi tähed on sarnased araabia tähestikule, on tegemist täiesti erinevate keeltega, sest farsi keel kuulub hoopis indoeuroopa keelte hulka.
Iraani kalendri järgi algab uus aasta 21. märtsil, samal päeval kui Eestis tähistatakse kevade saabumist. Kuus esimest kuud kestavad 31 päeva, järgmised 30 päeva ning aasta viimane kuu vastavalt kas 28 või 29 päeva. Kolm esimest kuud on kevadekuud, neljanda kuu esimene päev on ühtlasi suve alguseks. Ka see oli varem tähtis püha, kuid pärast islamirevolutsiooni 1979 jäi selle tähistamine unarusse.
Uusaasta ehk Novruz on aasta kõige olulisem püha. 3 päeva on kõik asutused ja enamus kaupluseid suletud, koolilaste ja üliõpilaste vaheaeg kestab 14 päeva. See on aeg, kus kogu Iraan reisib ringi. Perekonnad lahkuvad Teheranist maapiirkondadesse nagu meilgi koolivaheaegadel. Kui tavaliselt on Teherani elanikkond ca 13 miljonit, siis pühade ajal on see lausa tühi oma 3-4 miljoni paigalejäänuga, kes saavad nautida tühje tänavaid ja parke, puhtamat õhku, tasuta avatud muuseume.
Uusaasta saabumist tähistatakse täpselt sel kellajal, kui algab kevad, mitte südaööl. See tähendab, et kogu maailmas algab iraani uusaasta täpselt samal hetkel, olenemata ajavööndist. Perekonnad kogunevad kokku, vanemad teevad lastele mingi väikese kingituse. Laual on seitse õnnetoovat elementi: mingi taim lillepotis (ei mäleta mis see oli), raha, teatud vürtsid, kell, mingid punased marjad (näevad välja nagu barbariss), küüslauk, ja raamat, milleks usklikes peredes on Koraan, vähem usklikes Hafezi luulekogu. Seda kasutatakse ka tuleviku ennustamiseks - tuleb võtta lahti suvaline lehekülg luulekogust (Divan) ja seal olev luuletus räägibki sulle mõistuloo sellest, milline tuleb uus aasta.
Hafez (Khwāja Shams-ud-Dīn Muhammad Hāfez-e Shīrāzī) on kõigile iraanlastele püha poeet, tema luuletusi õpitakse juba maast madalast. Igal tõelisel iraanlasel on alati endaga kaasas mõni Hafezi poeem, seda tõestas meile ka meie õpetaja, otsides rahakoti vahelt välja postkaardi kalligraafiliselt kujundatud luuletusega. Hafezi poeemi tunnusteemadeks on armastus, armastaja ja vein. Need on mainitud igas tema teoses, samuti mainib ta igas poeemis enda nime, mis on ühtlasi tõestuseks, et tõsti tema on selle kirjutanud. Hafez on kirjanikunimi, mis farsi ja araabia keeles tähendab inimest, kellel on otsast lõpuni Koraan peas.
 |
| Uusaasta õnnitluskaart |
Hafez (Khwāja Shams-ud-Dīn Muhammad Hāfez-e Shīrāzī) on kõigile iraanlastele püha poeet, tema luuletusi õpitakse juba maast madalast. Igal tõelisel iraanlasel on alati endaga kaasas mõni Hafezi poeem, seda tõestas meile ka meie õpetaja, otsides rahakoti vahelt välja postkaardi kalligraafiliselt kujundatud luuletusega. Hafezi poeemi tunnusteemadeks on armastus, armastaja ja vein. Need on mainitud igas tema teoses, samuti mainib ta igas poeemis enda nime, mis on ühtlasi tõestuseks, et tõsti tema on selle kirjutanud. Hafez on kirjanikunimi, mis farsi ja araabia keeles tähendab inimest, kellel on otsast lõpuni Koraan peas.
 |
| Shirazis Hafezi haual oli kanaarilind ennustajaks, kes tõmbas nokaga mulle selle luuletuse. Tõlkimata tänaseni... |
