Tehran

AD 2014, PÄIKESE AASTA 1393.

TEHRAN. 14 miljonit. See ongi põhiline emotsioon - väga palju inimesi. Kontsentratsioon saavutab oma maksimumi bazaari kitsastel tänavatel. Orientatsioon kaob kiiresti, lõputud vaibatänavad vahetuvad märkamatult lõputute kullatänavate vastu, ümber nurga pöörates leiame end kristall-lühtrite tänavalt, millele järgnevad rinnahoidjate tänavad, kangarullide tänavad, majapidamistarvete tänavad, jälle vaibatänavad. Kui suurtel pindadel kauplevad soliidsed vaibamüüjad välja jätta, meenutab Tehrani bazaar hiiglaslikku Sepa turgu kõikvõimaliku tarviliku ja tarbetu odava kaubaga.

Kusagil keset bazaari käikuderägastikku peidab ennst mošee, mille õuel leidub inimesi märksa hõredamalt. 

Kuidagi õnnestub pärast mitmetunnist ekslemist jälle tavatänavale väljuda. Kuumus on muutunud talumatuks, päikese kätte ennast unustada ei tohi. Kosutav paks jäämahl - mango, meloni, banaani - aitab veidi jahutada ülekuumenenud aju, mis ju ka mässitud kombekohaselt rätikusse. Kohustuslik on ka pikk riietus, mis katab keha varbaotstest sõrmedeni ning ei tohi soovitavalt seejuures figuuri kumerusi aimata lasta. Tossud, teksased, poolpikk mantel ja must pearätt hijab on nooremate naiste univormiks, samas kui vanemad prouad on kogu kupatusele veel musta tšadori üle tõmmanud, mida osavalt hammastega kinni hoitakse, et käed vabad oleksid. Varjume palavuse eest Golestani palee aeda ja peegelmosaiikidega muuseumidesse. 

Korrektselt riietatud turist (NB sokid!)

Mõned majad vaadatud, sukeldume jälle kuumadele äritänavatele. Üritame leida meid hotellibronniga abistanud Mr. Mussavit. Meil on teada tema enda hotelli nimi ning asukoha umbkaudne skeem. Mr. Mussavi oli nii kena ja broneeris meile Teheranis hotelli Golestan, mis oli suurepärane - asukoht, hind, kvaliteet, kõik. Ja mis peamine - mitte kunagi varem pole meid lennujaamas oodanud autojuht nimesildiga, alati on seal trobikond võõraid nimesid. Aga seal ta seisis, Ruta Rannu suurelt ja selgelt sildile maalitud, ja me kõik oleksime tahtnud olla Rutad, keda siin võõras hiigellinnas juba nimepidi tuntakse.

Juveelimuuseumis käisid Raevud ja nägid hiigelsuuri teemanteid ja rubiine. Imaami mausoleumis käis Raudsepp ära. Me hakkasime ka minema, aga ei mahtunud metroosse. Ostsime pileti, sõitsime eskalaatoriga maa alla perroonile ja ootasime rongi. Rong tuligi, aga oli nii puupüsti täis, et sinna peale pressisid end vaid üksikud tugevamad noormehed. Naistele olid eraldi vagunid siltidega WOMEN ONLY, aga ka need olid tihedalt täis topitud, pealegi ei tahtnud me oma meestest lahkneda, sest polnud päris kindlad, kuhu me sõitma peame. Sama kordus järgmise rongi saabudes. Ja järgmise. Kui neljas rong oli jaamast ilma meieta lahkunud, andsime loobumisvõidu Tehranile.

Mõned hinnad:

1 euro = 44 000 riaali (IR), rahavahetusputkades või tänaval vahetajate käes.

Ametlik kurss pankades 1 euro = 16 000 IR. Seal ei vaheta muidugi keegi.

1 toman = 10 riaali. Turul peab jälgima, kas hind on märgitud riaalides või tomanites. Üldjuhul kaupmehed sind tüssata ei taha, aga leidub siiski erandeid, niiet tasub endale iraani kirja numbrid selgeks teha ning tähemärk T, mis tähistab tomanit. Poodides ning ka paljudel turukaupmeestel on hinnad fikseeritud, kuid kui hinnasilti pole näha, saab tõenäoliselt kaubelda esialgsest hinnast umbes poole peale. 

Transfeer 8-le mikrobussiga Tehrani lennujaamast kesklinna hotelli 1 000 000 IR (ca 23 €)

Golestan Hotel kahene tuba 34 €/öö

Õhtusöök 5-le, nii et ei jõua kõike äragi süüa 800 000 IR (ca 18 €)
Muuseumipiletid Golestani palees 150 000 (3.50 €) üldpilet + 50 000 (1.15 €) iga hoone eest eraldi juurde

P.S. Viisad saime osta Teherani lennujaamas ilma mingi probleemita.

Tehrani miljonid autod

Golestani palee

Tehrani bazaar