Bandipur 1030 m. Ööbisime justkui Newari ajaloo- ja arhitektuurimuuseumis. Aga täiesti toimiv ka hotellina. Nii eksootilist ööbimiskohta annab meenutada. Siin pole ühtegi liigset liigutust tehtud maja valmimisest alates. Alumisel korrusel on pood ja söögituba, kitsas madala laega kriuksuv trepp viib teisele korrusele - seljakott seljas siit üles ei pääse. Madalad uksed, kooruv värv, tolm, ämblikuvõrgud. Akende ees pole klaase, vaid ainult ribilised luugid. Toa sisustus piirdub ühe laia voodi ja seina sisse ehitatud riiuliorvaga. WC on õues ja sinna pääseb läbi kõrvalkoridori, kus seisab töökorras käsikivi, pisut jahune.
Banana Lassi 69 R, Fried Rice 200 R, Piimakohv 50 R. Pärast tellimuse sisseandmist jookseb perenaine küla keskusesse poodi banaane ja piima tooma.
Täna oleme sattunud india filmi sisse. Bandipuris on hoo sisse saanud jumalanna Shivale pühendatud festival. Juba eile õhtul punusid kohalikud mehed ja naised oranžidest lilledest sadu meetreid vanikuid. Ja hommikul kella 9-st hakkas mööda linna ringi liikuma protsessioon - punastes kleitides naised vasksete kandikutega, kuspeal toit ja lilled ja küünal. Mehed trummidega ning vasksete trummitaldrikutega, mis kokku tekitavad kõrvulukustava müra. Kaks meest kannavad suurt lina, mille sees ilmselt umbes kitsesuurune ohvriloom. Shiva templi juures toimub suur toiduvalmistamise orgia - noored kutid kitkuvad kanadelt sulgi ja kõrvetavad gaasileegi peal puhtaks. Tüdrukud puhastavad köögivilju ja hiiglaslikus alumiiniumkastrulis keeb riis.
Protsessioon trummidega liigub ühe väikese templi juurest teise juurde, need kaunistatakse lillevanikutega ja templi ette laotatakse linad ning kandikud toitudega. Naised käivad igaüks oma kandikuga templis, kus toit pühitsetakse ja õnnistatakse, seejärel helistavad nad kellukest ukse ees ning istuvad templi ette söögi"laua" äärde maha. Mehed löövad jätkuvalt vasktaldrikuid kokku ja taovad trumme, tõsiste ja isegi vihaste nägudega.
Kohalik rahvas newarid meenutavad näokuju poolset mongoleid või kaukaaslasi, olles laiema ja kandilisema näokujuga kui ghurkad mägedes.
Bandipuri küla paikneb iidsel Indis-Hiina vahelisel kaubateel, selle kurupealse küla tänavad on ääristatud kaupmeeste majadega, mille alumisel korrusel on poeruumid ning 2-3 korrusel eluruumid. Poeuksed on kitsad ja kõrged, vastamisi sissepoole avanevad, värvitud pruuniks või siniseks. Puitustest eespool on sageli sammastik, mis toetab rõdu. Paljudes poekestes on sisse seatud õmblustuba. Maja ees trepil istub ema ja otsib tütre juustest täisid. Samas tegevuses on naabermaja sõbrannad omavahel.
Ronime linnalähedase künka otsa õlut jooma (Everest 0,65l - 230 R). Siia ronib ka kamp kohalikke noori, kaasas hulk toitu ja jooki, ühel kutil seljas tohutu suur kõlar, mis kohe ka üürgama pannakse, pidu läheb lahti. Festival. Tipus on ka väike hindu tempel.
Loobume mõttest minna vaatama Nepaali väidetavalt suurimat koobast - inimesed peatänaval tunduvad huvitavamad. Istume väikeses kohvikus ja jälgime päeva kulgemist.
Õhtusöök linna kõige peenemas restoranis, hotellis "Old Inn". Rõdu on täis lopsakaid õitsevaid põõsaid, lauad on ehitud küünaldega, põhiklientuuriks saksa pensionärid. Täna on õhtusöök nepaali stiilis ehk Dal Bhat koos desserdi ja kohviga (=650 R)
Sealjuures tuuakse dal-bhat'i kõiki komponente juurde nii palju kui õgida jaksad (riis, läätsesupp, köögiviljakarri, kanakarri, mingi väike terav kaste, jogurt). Lisaks õhuke krõbe ja vürtsikas leib. Desserdiks on friteeritud õun ja banaan taignas. Seda juurde ei tooda. Lahkume ikkagi ägisedes täiskõhukoorma all.
Old Inn'i ees keset peaväljakut seisab ilus puidust nikerdustega tempel. Igal õhtul avatakse selle uksed ning mõned vanamehed istuvad vaipadele pilli mängima. Täna olid kohal kaks trummarit ja akordionist (akordion on lapiti maas ja mängitakse niipidi nagu klaverit).
