16.2.21

Rasvane teisipäev ehk lihaheitepäev

Ehk Martedì grasso ehk Carnevale. Vastlapäev Itaalias peaks tähendama karnevalirongkäike hiiglaslike paberimassist valmistatud kujudega, maskeraade, kostümeeritud lõbutsemist, maiustamist, serpentiinide ja värviliste paberlitrite lõputut langemist. Aga mitte sellel aastal. Väljakutel ja parkides on küll märke väiksemate seltskondade olengutest, kuid kõik suuremad pidustused on koroonapiirangute tõttu ära jäetud, ja seda juba teist aastat järjest. Margherita pargis on minu rõõmuks vähemalt üks trobikond lasteaialapsi koos vanematega ignoreerimas koroonapaanikat, tüdrukud printsessideks kostümeeritud ja poisid rüütliteks või jalgpalluriteks. 

niipalju siis karnevalist

Laupäevane lumi on sulanud ja tagasi on veebruarikuu ilmselt normaalsus:
ainult hetkeks seda lõbu oligi

Hernesuppi peab eestlane ka Itaalias vastlapäeval saama, sestap improviseerin õhtuks midagi külmutatud hernestest. Vastlakukleid siin ei tunta, karnevalimaiuseks on hoopis õlis küpsetatud õhukesed krõbedad lehttaignatooted (millel segadusseajavalt palju erinevaid nimesid: chatter, chiacchiere, crostoli, frappe, bugie, jt), mis tuhksuhkruga üle kallatakse. Mul seekord maskikujulised :)
rasvase teisipäeva nime väärilised

Lisaks oli täna see tore päev, kui esmakordselt sain siin päriselt kooli minna, st loengusse füüsiliselt kohale. Akadeemilise veerandtunniga arvestamine loengute alustamisel on ka Bolognas toimiv praktika, hea kodune. Semiootikud paigutuvad ülikooli struktuuris filosoofia ja kommunikatsiooni osakonna alla (Dipartimento di Filosofia e Comunicazione). Nende õppehooned ei paikne kahjuks keskaegsetes paleedes või konventides (nagu paljud teised osakonnad, kuhu ma oma jalutuskäikudel sisse hiilinud olen) vaid suhteliselt moodsas hoonekompleksis vanalinna selles osas, mis teises maailmasõjas üsna maatasa tehti, kuna asub oma õnnetuseks raudteejaama lähistel, mis oli pommitajate sihtmärgiks. Raamat "Welcome to Bologna" ütleb Via Lame linnaosa kohta kokkuvõtvalt nii: "Sel Bologna piirkonnal pole külastajale midagi huvitavat pakkuda ning ainult vanadel fotodel saab näha, milline see õnnetu paik kord oli."
Vaesele tudengile on siin siiski ühtteist pakkuda, nimelt odavama otsa kauplused majapidamises vajalike tarvikute soetamiseks, vastukaaluks Ugo Bassi ja Indipendenza tänavate peenematele butiikidele.
koolitänav

koolihoov

Piazza Maggiore oli õhtul pidulikult lipuvärvidega ehitud