Laupäev 27.02
Ligi 4 kilomeetrine mäkketõus (see on ka linna pikim sammastik) mööda arkaadia teed San Luca basiilika juurde on ilmselt kohustuslik igale Bologna külalisele. Aga ka igati väärt ettevõtmine - vaated on imelised, läbi lõputu sammastiku paistev päike joonistab katusealuse kõnnitee triibuliseks ja üles kirikusse jõudes saad oma palverändurielamuse ausalt kätte. Mõõdukas füüsiline koormus on boonuseks, või mis mõõdukas, higi ikka voolas mööda selgroogu korralikult isegi rahulikus tempos jalutades ja fotopause tehes. Hardcore sportlased teevad seda kõike muidugi joostes või rattaga ja neid polnud sugugi vähe liikumas.
Santuario di Madonna di San Luca ise pärineb 18. sajandist, on täis kulda, karda ja erinevat värvi marmorit - see toretsemine ei avalda põhjamaalasele erilist muljet, aga kusagil mujal ei ole külastajal võimalik minna altari taha pühapildi juurde ja vaadata alla kirikusaali peaaegu et jumalikust kõrgusest.
Eilsest ka. Avastasin sel nädalal rattarendi süsteemi, tegin omale kuupileti ja uued linnaosad avanevad nüüd lihtsamalt. Kuigi igavene kamm on Eesti mobiilse internetiga, see ei haagi hästi rattarendi äpiga. Loengutesse kihutasin rattaga ja vanalinna põhjapoolse osa sain läbi tuhnida. Montagnola park on üks tõmbenumbreid seal piirkonnas ja 8. Augusti Piazza. Reedel oli Piazzal totaalne vabaõhutäika - tihedalt müügilette second-hand ja uute riietega, pesu, kotid, mänguasjad, jalanõud, kööginõud, no kõike oli seal. Tõusvate koroonanumbrite taustal ei olnud nagu soovi väga sobrada kõigis neis asjades, aga kultuurielamuse sain kätte. Üldiselt iseloomustab seda piirkonda suur tumeda nahavärviga inimeste kontsentratsioon, võrreldes muude linnaosadega.
Veel otsisin üles "Bologna Veneetsia" - so koht, kus jupike keskaegseid kanaleid nähtaval on. Kunagi oli Bologna läbistatud avatud kanalite võrgustikuga, need voolavad ka täna, kuid maa all. Miskipärast reklaamitakse seda kohta turismikaartidel, aga eriti midagi seal vaadata pole.
University District/
Zona Universitaria, kus paikneb suur osa ülikooli vanadest ja väärikatest õppehoonetest, on samuti igapäevasest jalutustiirust pisut kaugemale jäänud, kuid rattaga kiiresti kättesaadav. Siin käib mõnus melu nii lõuna ajal kui õhtul pärast loengute lõppu. Mina kui keskealine tudeng olen ikka Itaalias veini peal väljas, kuid kohalikud noored eelistavad õlut või aperolikokteili. Ka kanepipood jäi möödudes silma ning kohaliku Humana leidsin üles (hinnad 5-10 eur).
 |
| rendiratas ja ümber vanalinna kulgev rattatee |
 |
| Täna on taevas täiskuu, järelikult on juba kuu möödas sellest dramaatilisest õhtust kui koduuksest väljusin. 300 mm objektiiviga käe pealt tehtud pilt. |
