Esmaspäeva hommikul panime koos reisibüroo poisiga paika oma Sikkimi tuuri plaani - teisipäeva hommikul kell 9.30 hüppame jeepi ja minek! Ootamas meid kümned väga pühad budistlikud paigad. Mida selle järelejäänud päevakesega siis ette võtta - käime loomaaias bengali tiigrit ja punast pandat vaatamas ning Himaalaja mägironimise muuseumis. Siinne rahvuskangelane on šerpa Tenzing Norgay, kes 1953 koos Edmund Hillaryga esimesena ronis maailma kõrgeima mäe tippu. Norgay oli Darjeelingi oma poiss ning tema haud asub sealsamas Montaineering Institute'i juures muuseumi õue peal. Samas seisab ka üleelusuurune pronksskulptuur tublist šerpast koos India, Nepaali ja UK lippudega seismas Džomolungma tipus.
Muuseumis sees saab näha 20. sajandi alguse ja keskpaiga mägironimisvarustust võrdluses moodsa varustusega, Himaalaja mäestikumudelit, palju põnevat fotomaterjali esimestest Himaalaja ekspeditsioonidest. Tähelepanuväärsed on väikesed nahast matkasaapad 1950ndatest, mis olid eritellimusel valmistatud alpinistile, kes oli külmas kaotanud kõik oma varbad…
Jalutades Darjeelingi kitsaid uduseid tänavaid mööda aina üles ja ülespoole jõuame pilvesse mattunud väikese budistliku gompa juurde, kus parasjagu käimas palvus. Läbi avatud ukse ette riputatud kardina kostab kui muusika palveid lugevate munkade sõnade vulin, mille tähendus meile küll saladuseks jääb, kuid mille lummusesse me siiski kinni jääme tükiks ajaks.
Parim tänavatoit on samosad - neljatipulisteks tetraeedriteks volditud ja kuuma õlis küpsetatud pirukad, mille sisse on pandud keedetud kartulitükid koos parajalt terava karriplögaga.
 |
| Samosamüüja |
