1200 ruupia eest saame liinidžiibiga alla Siliguri, kus meid ootab tuttav hotell Conclave Lodge, 700 ruupiat tuba. Samapalju küsitakse varahommikuse taksosõidu eest New Jalpaiguri raudteejaama, kust rong Kolkatasse väljub kell 5.35.
Üleminek mägede jahedusest alla tasandiku leitsakusse on järsult kontrastne. Lakkamatult tuututavate autode voog Siliguri transiittänaval, rikšad, kuumus, hais, bensiiniving, inimmassid.
Õhtuses pimeduses jalutame läbi Siliguri teeäärse hullumeelse sagimise ja väiksemate paralleeltänavate slummimeeleolu, kus käimas valimispropaganda üritused India moodi. Küps MANGO räpase tänava äärselt letilt maitseb imehää. Enne selle konsumeerimist toimub hotellitoas muidugi korralik küürimine ja desinfitseerimine, mis siiski ei veena kõiki grupi liikmeid mangosöömise ohutuses.
Mis siis rongiaknast mööda libiseb: maalilised külamaastikud, erkrohelised põllulapid, paaris-härjarakendid maad kündmas, lehmakarjad rohtu nosimas, värvilistes sarides plikad lehmi karjatamas. Raudtee ääres kuivavad lehmakoogid. Tellisetehased, igal erikujuline kõrge korsten. Lapsed kooli minemas nagu igal pool maailmas, kivikatustega savionnid, õlgkatustega savionnid, mangopuude salud, tiigid põlulappide vahel, mõned neist kaetud suurte ümmarguste lehtedega nagu lootosed või midagi, valged haigru moodi pikajalgsed linnud jalutamas soistel ja mudastel maalappidel. Jälle riisipõllud, mangosalud, maisipõllud, banaanisalud, riisipõllud, bambusevõsa, naised tiigi kaldal pesu puhtaks peksmas, kitsekarjad ja -karjused. Siil siilu järel on see lõputu tasandik üles haritud ja vilja kandma pandud. 7 tunni sõidu jooksul läbi agraarmaastike ei näe me mitte ainsatki põllutöömasinat, ainult härjarakendid. Ületame püha Gangese jõe. Silla kõrvalt jõkke langevatel treppidel pesevad kohalikd pesu ja suplevad. |
| Siliguri slummi rõõmsad asukad. |
 |
| Ülimaitsvad mangod. |
Rongis pakutakse pika sõidu joksul lausa 5-käiguline eine: 1) tee ja küpsis, 2) omlett, sai ja või, 3) supp ja soolane küpsis, 4) pearoog riisi, dhal'i, karri, leiva ja jogurtiga, 5) jäätis.
Saabumine Kolkatasse lööb kõiki korraks nokauti - temperatuur üle 35 kraadi, õhuniiskus meeletu - rongi konditsioneeritud õhust reaalsusse astudes on temperatuuride vahe ca 20*. Fotoka optika on pooleks tunniks täiesti uduseks löödud.
 | |
|
Pageme palavuse eest varjule India Muuseumisse, kus loodame õhtuni redutada, kuni päike keevitamise lõpetab. Zooloogiasektsioonis on eksponeeritud krokodilli topis ja tema maost leitud esemed: 7 kg metallist käevõrusid ning sõrmuseid. Lebotame kvartalisuuruse hoone sisehoovis murupeal, kuni valvurid läbilõikavate viledega muuseumi suletuks puhuvad ning kõiki välja ajavad.
Kõrvalasuval Sudder Street'il leiame mõnusa hoovipealse välikohviku ning laseme jahedal Kingfisheri õllel voolata. Viimased ostlemissööstud ümberkaudsetel tänavatel, mille käigus Indrek natuke ära eksib. Äike müristab Kolkata kohal ja loobib välke, väike vihmasabin käib üle Sudder Streeti, kuid kuum asfalt kuivab hetkega ning õhk jääb endiselt lämbeks.
Kollaste taksodega läbi pimeda linna lennujaama. Redi kaotab mingil hetkel ära ühe oma reisikottidest - ilmselt ununes takso pakiruumi. Käime abi otsides läbi lennujaama ametnike kabinetid - muidugi tulemusteta. Kolkata lennujaama politseijaoskond on omaette vaatamisväärsus - stseen painajalikust krimifilmist. Ventilaatorite tuules plagisevad dokumentide hunnikud, millele on raskuseks kivid peale pandud. Akende ees on vaid trellid, mille vahelt tuul puulehti sisse keerutab. Ruumi ühes seinas on kolm trellitatud kongi - esimeses ripuvad püssid, teises lebab põrandal rastasoenguga kõhetu räpane tume mees oma okseloigu kõrval, kolmands tundub samuti keegi põrandal kössitavat. Jaoskonna ülem käib ringi helesinises maikas, lühikeste pükstega ja paljajalu, tema kolleegid-alluvad samas vormis. Valge maikaga ametnikul on punnkõht üle püksivärvli kummumas ja nikerdatud käevõru õlavarre ümber. Ülem tõmbab klotsersõrmuste välkudes sigareti sigareti järel ning teeb järsul toonil mõned telefonikõned. Millest nad meid saatvate lennujaamaametnikega omavahel räägivad, jääb meile muidugi absoluutselt arusaamatuks.
 |
| Big yellow taxi. mille juht sai endale Redi lastele mõeldud suveniirid. |
